Arvestades, et Eesti riikliku turismiarengukava periood 2014-2020 saab peagi läbi, kutsusid Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning EAS turismiarenduskeskuse esindajad  kokku ümarlaua, kus kuulati valdkonnapõhiseid ettekandeid ja panustati aktiivselt rühmatöösse. 

Telliskivi Loomelinnakus toimunud ümarlaua eesmärk oli  arutada Eesti turismi tulevikusuundi ning seada sihte 2035. aasta perspektiivis. Osalejate hulgas olid Eesti piirkondade turismiorganisatsioonide juhid ja valdkonnaga tihedalt seotud sektori esindajad. 

Osalejaid tervitas MKMi majandusarengu asekantsler Viljar Lubi. Lühiülevaade Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse ühendstrateegia 2021-2035 koostamisest andis MKMi majandusarengu osakonna nõunik Martti Kalvik. EAS turismiarenduskeskuse direktor Margus Sameli rääkis turismivaldkonna tänastest väljakutsetest ja vajalikest muudatustest ning märkis, et Eesti turismi edu eelduseks ja visiooniks on jätkusuutlik Eesti kogu maal, mille üle kohalikud on uhked ning mida välismaalased hindavad. 

Regionaalse turismiorganisatsiooni SA Põhja-Eesti Turism esindajana osales ümarlaual juhatuse liige Karmen Paju. Tema sõnul sõlmiti esimene tähtsam ülemaailmne turismialane kokkulepe, Turismi Harta juba 1985. aastal. Selle üks olulisemaid põhimõtteid on, et iga riik peab tagama nii sise- kui välisturismi harmoonilise arengu nii kohalikul, piirkondlikul, riiklikul kui rahvusvahelisel tasandil ning laiendama turismialast koostööd kahe- või mitmepoolsel alusel. Riigi, kohalike omavalitsuste ja ettevõtjate omavaheline koostöö on aga piirkonna arengu võti, mis avab uusi võimalusi.

Kategooriad: Turismiproffile