Allikas: Reve Lambur
27. aprill 2016. a

 
MTÜ Eesti Maaturism koos Maaeluministeeriumiga korraldas toiduvaldkonna ettevõtetele aprillis neli piirkondlikku infopäeva, kus tutvustati 2016. a tegevusi Eesti Toidutee arendamisel ning arutleti, kuidas minna edasi sel aastal esmakordselt toimuva toidupiirkonna ideega.

 

Eesti Toidutee – hea turundusvahend ettevõtja jaoks

Eesti Toidutee kontaktüritusKohtumisel tutvustas MTÜ Eesti Maaturism, Eesti Toidutee projektijuht Laivi Mesikäpp Eesti Toidutee arenguid. Toidutee on mõeldud neile, kes soovivad esile tõsta Eesti toitu ning panustada toiduturismi, mis põhineb Eesti toidul. Eesti Toidutee on ettevõtjale hea tööriist turundamisel.

Eesti Toidutee on tihedalt seotud Läänemere Toiduteega. Ettevõtja jaoks tähendab kuulumine Eesti Toiduteele automaatselt ka kuulumist Läänemere Toiduteele (ei ole kohustus, vaid võimalus).

Läänemere Toidutee projektis „Baltic Sea Culinary Routes” osaleb 10 Läänemere äärset riiki: Eesti, Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Norra, Soome ja Venemaa. Selle eesmärgiks on Läänemere äärsete riikide toiduteede võrgustiku loomine eeskätt maapiirkonnas.

 

Oluline on terviklikkus

Eesti Toidutee kontaktüritusEesti Toiduteele kuulumise kriteeriumid leiab veebilehelt www.toidutee.ee. Samuti leiab sealt kõik praeguseks liitunud ettevõtted neljas erinevas kategoorias – toidukohad ettetellimisel ja regulaarselt avatud toidukohad, talupoed ning töötubade pakkujad.

Üheks oluliseks tingimuseks on, et menüü tugineb osaliselt (vähemalt 40%) eesti rahvusroogadele, sh jookidele. Lisaks menüüle on oluline terviklikkus st, et lisaks toidule tuleb tähelepanu pöörata ka personalile, interjöörile, muusikale.

Eesti Toidutee ühine väärtus – pakutav toit on värske, maitsev, kohalikust toorainest ning kohapeal valmistatud.

Ettevõtja jaoks on see tasuta võimalus! Peab ise olema aktiivne.

 

Eesti toidutee 2016. aastal

Olulisemad sel aastal tehtud ja planeeritavad tegevused on:

  • Osalemine turismimessil Tourest 2016
  • Eesti Toidutee kaardi väljaandmine
  • Piirkondlike infopäevade korraldamine aprillis
  • Hiiumaa kui esimese toidupiirkonna ametlik avamine 1.mail Kärdlas
  • Eesti Toidutee ametlik avamine 1.mail
  • FB leht (facebook.com/EestiToidutee)
  • Veebilehe toidutee.ee uuendamine
  • Eesti toidukuu (september) sündmustes osalemine
  • Aasta lõpetab 15. novembril toimuv üle-eestiline Eesti Toidutee kontaktüritus

 

Esimene toidupiirkond on Hiiumaa

Eesti Toidutee kontaktüritusMaaeluministeerium on Eesti Toidu programmi raames algatanud toidupiirkondade valmimise. Ideed tutvustas Maaeluministeeriumi esindaja Kerli Nõges.

Toidupiirkonnaks kandideerimine ja selleks saamine annab võimaluse ennast määratleda ja atraktiivseks teha, arendada kohalike tegijate omavahelist koostööd, võimalik siduda kohalik toit erinevate eluvaldkondade ja üritustega. Piirkond ei pea olema maakonnaga seotud, seega sobivad ka juba välja kujunevad või välja kujunenud piirkonnad, näiteks Setomaa, Saaremaa, Peipsimaa.

Edukal toidupiirkonnal võiks olla kohaliku toidu lugu, toimiv koostöö tootjate ja pakkujate vahel, aasta tegevuste kava, mis ühendab teisi eluvaldkondi toiduga ning veel midagi.

Esimesena hakkab toidupiirkonna tiitlit kandma Hiiumaa, kes läbis 2015.aastal võidukalt rahvusvahelise EDEN (European Tourist Destinations of Excellence) konkursi, mille teemaks oli „Turism ja kohalik toidutraditsioon”. Konkursi eesmärgiks oli üle-Euroopa tunnustada sihtkohti, mille turismitooted või -teenused on tihedalt seotud kohaliku toidutraditsiooniga ning kus kohalikku kultuuri tutvustatakse läbi maitseelamuste ja toiduga seotud tegevuste.

Edaspidi valitakse aasta toidupiirkond välja konkursi alusel. Järgmise aasta piirkonna välja valimiseks kuulutatakse konkurss välja septembris, taotluste esitamine on oktoobris, väljakuulutamine 15. november ning uue piirkonna ametlik avaüritus toimub 1. mail 2017.

Maaeluministeerium panustab meediatoega (pressiteated, ajakirjanike väljasõidud, persoonilood) ning sündmuste jaoks on olemas kalender veebilehel www.eestitoit.ee

 

Kohaliku toidupärandi märgis

MTÜ Eesti Maaturism juht Raili Mengel andis ülevaate piirkondlikust kohaliku toidupärandi (CulinaryHeritage) märgisest.

Eesti on 13. riik, kes selle märgise väljaandmisega on liitunud. Alguse sai see 1995. a Rootsis. Eestis on märgiseväljaandmise õigus MTÜ-l Eesti Maaturism.

Ainukeseks kriteeriumiks on, et ettevõte kasutab aktiivselt kohalikku toorainet ja kohalikke tooteid või järgib enda piirkonna toidutraditsioone. Hetkel on käimas nö pilootprojekt Hiiumaal, kus on 6 taotlust menetlemisel. Esimesed Kohaliku toidupärandi märgised antakse kätte 30. aprillil. Pärast seda kuulutatakse märgise taotlemise võimalus välja üle-eestiliselt. Märgise omamise aastamaks on 90 eurot. Märgisega liitunud ettevõtete kohta jagatakse infot veebilehel www.culinary-heritage.com.

Nagu eelpool kirjutatust on näha, siis ettevõtjal on oma ettevõtte nähtavuse suurendamiseks mitmeid võimalusi. Eelpool kirjeldatuile lisanduvad ju ka piirkondlikud toidumärgised. Tuleb olla aktiivne ja avatud koostööle.

 

Link originaaltekstile